Tummine banaani-rosinakeeks

Kui ma koostaksin poodi minnes toidunimekirja, siis banaani seal kindlasti poleks. Seoses armastusega selle imalmagusa puuvilja vastu, ostan banaani vaat et iga kord, kui poes käin ja seetõttu see mul meelest ei lähe :) Kuna ma armastan muuhulgas ka näiteks mandleid, marju, mett ja kaneeli, olete ehk tähele pannud, et nii mõnigi retsept sisaldab just neid toiduaineid. Banaanikeeksis saab eelnevaltloetletud nimistust nii mõndagi ära kasutada ja mida rohkem talve poole, seda suuremaks läheb isu kõige sooja ja tummise järele.

Tahtsin veidi rääkida ka jahudest, mida küpsetistes kasutan. Olen saanud mitmeid kirju murelikelt lugejatelt, kes tahavad teada, kas nad peavad kasutama just seda jahu/suhkrut, mis retseptis toodud. Ütlen kohe ära, ja see kehtib enamuse retseptide puhul, et kindlasti ei pea. See, et mulle tavaline nisujahu ei sobi, ei tähenda, et teistele poleks selle söömine OK. Pigem proovin tuua selle blogi näol väärtust ka inimestele, kes samuti nisujahu (või lausa gluteeni) ei talu või mingil muul põhjusel väldivad, ja soovi korral võib retseptis toodud jahukoguse nisujahuga asendada. Ja sama lugu on suhkruga - loomulikult saad Sa küpsetise magusaks ka tavalise valge rafineeritud suhkruga. Kummaline on see, et kui ma kunagi arvasin, et nisujahuta küpsetamine on väga keeruline ja kulukas, siis tegelikkus on see, et kui mandlijahu välja arvata, siis teiste jahudega saan ma ikka päris pikalt läbi. Samuti on palmisuhkruga - mida kasutan eelkõige selle madala glükeemilise indeksi (ei põhjusta kiiret veresuhkru tõusu) ja toitainerikkuse tõttu (võrreldes valge suhkruga, mis on lihtsustatult öeldes "tühi" kalor) - millega saan neli kuud kindlasti hakkama. Kuna muudest kommi-saia-krõpsulettidest saan ma rahumeeles mööda jalutada, hoiab sealt päris kenakese summa kokku. :) Niiet lühidalt võiks öelda, et kui iga päev ei küpseta ja "kräppi" ei tarbi, saab ka tervislikemaid jahusid osta. Ja kui jahudest veel rääkida, siis mulle on alternatiivid nii väga meeldima hakanud, et kui eile tegin olude sunnil kooki osaliselt nisujahuga, siis ausõna, see mulle eriti ei maitsenud.  Psühholoogiline effekt? :) 
Ja saladuskatte all (üldse mitte sobilik koht selle väljaütlemiseks) võin öelda, et  ükskõik mis suhkrut või jahu sa ka ei kasuta, siis mida harvem sa küpsetad, seda parem on nii enesetundele, välimusele kui rahakotile. Mul on nii mõnigi päev läinud nii, et kui on ikka üks hea kook kapis, siis veedan ma selle seltsis nii hommiku kui õhtusöögi ja see ei ole tegelikult väga hea mõte. :)
PS. Selles, et näiteks mandli-, kaera- ja tatrajahu on toitainerikkamad (ja sellest võime järeldada, et ka tervislikumad, eks?), kui nisujahu, ma ei kahtle..

Aga.. kuidas see oligi..? Käige mu sõnade, mitte minu tegude järgi? Sest kuigi teoorias võid ju aru saada, et mida vähem - seda parem, siis korra nädalas teen ma kindlasti midagi head, mida pere keskel nautida ning kuna ma nendest väikestest naudingutest täielikult loobuda ei suuda ja ei tahagi, siis püüan need alati asendada parimal võimalikul moel. Sel korral tegingi siis banaanikeeksi, mis viis lähikondlastel küll keele alla.  Kellel lapsi pole, võivad rosinaid eelnevalt rummi sees leotada:) Rosinate asemel võid kasutada ka näiteks mustikaid või tumedat šokolaadi.
  
200 g võid

100 g kaera- või täistera speltajahu
75 g mandlijahu
75 g riisijahu

130 g rosinaid

3 muna

1,5 dl suhkrut

4 banaani

1 tl kaneeli

1,5 tl küpsetuspulbrit

1 tl jahvatatud muskaatpähklit

Vahusta või suhkruga, lisa ükshaaval munad ja vahusta veel veidi. Sega teises kausis jahud, küpsetuspulber, kaneel ja muskaatpähkel ning seejärel sega tainas võisegusse. Purusta banaan kahvliga, jäta sisse ka mõned suuremad tükid - neid on pärast mõnud keeksi seest leida :) Sega taina sisse rosinad ja purustatud banaan. Vala taigen võitatud keeksivormi ja küpseta 180 kraadi juures umbes 50 minutit, kuni keeksil on ilus pruun koorik peal ja tikk tuleb puhtalt välja. Kui keeks kipub enne valmimist pealt liiga pruuniks minema, langeta temperatuuri ja küpseta 5-10 minutit kauem.